Spotti blog

Kindlasti on mõnel tekkinud küsimus, et kes ma siis ikka olen.

Minu pärisnimi on Vahur Suvi

Töötasin 2003 aastast kuni 2006 aasta lõpuni AS Merxis, alaks ventilatsioonisüsteemide ja automaatika hooldus.

2007 aasta jaanuarist asun YIT Emico Hooldusdirektori ametikohale.

Seega oma hobist mõneti kaugel alal.

Linuxiga on saanud erineval tasemel katsetusi teha juba kaua aega. Alguses tahtsingi kohe uue arvuti Linuxiga osta aga poes tehti mulle selgeks, et asi on paha ja teine failisüsteem jne. Seega sattusin alguses siiski Windowsi küüsi. Kuna olen alati parasjagu nokitseja olnud, siis arvutit ostes oli minu kindel mõte – operatsioonisüsteemi panen ise peale. Sai siis Kadaka turult ( siis oli see veel kõva koht, kus tarkvara soetada) ostetud plaat W98-ga ja Officiga. Küll nägin alguses vaeva, sest minu vana P200 ei buutinud ju plaadilt üles – oli vaja veel mingit kahtlast startup diski. Kuid õnnestus ka see muretseda. Lõpuks peale mitut päeva pusimist õnnestus iseseisvalt töööle saada W98. Oi küll oli õnnis hetk

Siis tuli aeg arvutit uuendada – nüüd otsustasin ka täiesti uue arvuti ise kokku laduda (eelmise ostsin kasutatult arvutiaidast). K-salongist jupid kokku ostetud ja sai ka see ise tööle pandud. Alguses panin ka sellele W98, kuid siis sai lõpuks 2000 peale mindud (tänud Kadaka turule). See oli aeg, kus hakkasin aktiivsemalt siiski uuesti Linuxi poole vaatama. Vanale arvutile sai peale pandud “Linuxikasutaja käsiraamatu” abil Red Hat 6.0 ja sellega erinevatel moodustel tutvutud. Kuid peamiseks arvutiks jäi ikka Windows 2000 teine arvuti. Lõpuks sai viimasele ka dualboot peale pandud ja erinevaid Linuxeid seal katsetatud. Põhirõhk oli siiski RPM-il baseeruvatel distributsioonidel nagu Red Hat, Mandriva (Mandrake siis). Iga korraga oli nääha taas edasiarengut ja võõimaluste kasvu. Kuid miski nagu sidus ikka Windowsiga. Hoolimata sellest, et teda pidi vahest üle installima (õnneks 2000 vähem kui 98) kasutasin siiski teda edasi.

Lõpuks sai aga ostetud juba endale ka läpakas (vana arvuti ammu voodi alla topitud) ja ka ruuter. Siis otsustasin, et aitab – panen läpakale Linuxi peale ja kõik. Läpakaks oli Compaq Armada M700. Distributsiooniks valisin Fedora ja hakkas pihta – tegelikult polnud nagu midagi pihta hakata. Kõik läks libedalt. Välja arvatud see, et kasutasin Fedora Core 2-te aga tuli välja juba 3. Seega uuendasin oma FC2–>FC3-le. Ja hakkasin läpakal ainult Linuxit kasutama.

Ei mööödunud kaua aega, kui otsustasin ka suurest arvutist lõplikult Windowsi minema visata ja Linuxiga asendada.

Ja nii ta läinud on. Nüüd on kodus arvutid kõik Linuxi peal. Distributsioone katsetanud kümmneid ja hetkel jäänud pidama Ubuntu/Gentoo juurde.

Kui nüüüd keegi küsib – miks sa sellega jamad, miks sa Windowsit ei kasuta, siis tooksin välja mõned minu jaoks väga olilised asjad:

* Ma tean, mis mu süsteem teeb ja mida ta ei tee. Kui ma tahan teda midagi tegema panna, siis pole sellega probleemi. Windowsis seda vabadust mul pole, et proovida, kuidas Kernel kiiremini liigub, kui teatud moodulid välja jätta, teisi kompileerimis meetodeid kasutada jne

* Linuxi modulaarsus – suurim pluss ja suurim miinus. Tänu sellele on hõlpsasti võimalik üles ehitada endale sobiv versioon operatsioonisüsteemist ilma üleliigsete jamadeta. Miinuseks aga selle poolest, et kasutades mõne distributsiooni paketihalduri väliseid pakette võib probleeme tulla sõltuvustega.

* Võimalus õppida – mulle meeldib areneda ja rohkem teada saada oma süsteemist.

* Kiire areng. Olgem ausad – Windows XP on juba vanake. Vaadake nüüd, mida uut on tulnud tema eluajal XP võimalustesse ja mida uut Linuxile/OPen Sourcele. Viimane areneb ikka kordades kiiremini. Poole aastaga lastakse välja uus Gnome, mis taas üllatab oma uute omadustega jne.

* Tasuta – ma ei ole enam piraat. Ma kasutan legaalset tarkvara